Wednesday, February 07, 2007

Minu kaastunne...

...kõigile gümnaasiumiõpilastele, kes peavad homme kooli minema. Kahjuks on Eestis asjalood niimoodi, gümnaasiumiõpilased peavad olema üliinimesed, kes suudavad koolis käia iga ilmaga. Mind tabas karm reaalsus - gümnaasiumis külmapühade puudumine eelmisel aastal 10. klassis. Koolid jäävad lahti, olgu või 40 kraadi külma. Brr... ainult sellele mõtlemisest tulevad külmajudinad peale. Ega midagi, tuleb palvetada, et keegi otsustaja kunagi leiab, et rahvusest hoolimata ei ole me ilmastikukindlad ja korda muudetakse.

Käisin täna hommikul lume paksust mõõtmas ja posti toomas... Külma oli ligi 20 kraadi... Ja mul olid tuppa jõudes kõrvad nii külmad, et pidid vist küll äärepealt pea otsast ära kukkuma. Infrapunatermomeeter näitas mu näo temperatuuriks +19...+22 kraadi. Ma ei taha teadagi, mis tunne võib olla bussi ootavatel või veel hullem, kooli jalutavatel õpilastel, kui ilmateade tõepoolest täide läheb. Ja kui veel tuul ka väljas on siis... Olgu jumal meile armuline! Võib-olla on mul lihtsalt autistlikud hirmud, võib-olla on see ohutunne, kuid üks on kindel - parem karta kui kahetseda.

No comments: