Wednesday, July 14, 2010

Troopilised orkaanid Eestis - kas tõesti?!

Olen isegi mõlgutanud mõtteid, mis juhtuks juhul kui meie Läänemeri soojeneks 27 kraadini - ehk jõuaks selle maagilise veetemperatuurini mis hakkaks soosima troopiliste tsüklonite arengut. Kuid siiski olen jäänud skeptiliseks. Ööl vastu 14. juulit 2010 silmasin artiklit Postimehes mis esmapilgul küll une ära võttis. Kuid artiklit lähemalt lugedes tekkis küll tunne, et kunagine USA orkaanispetsialist John Hope(1919-2002) keerab kohe-kohe oma hauas teise külje. Järgnevalt toon esile läbi artiklis olnud väited, mis mul silma riivasid.

"...Sütikuks on aga sooja ja külma kokkupuude...."
Ai ai! Ega ometi jutt parasvöötme tsüklonitest ei käi?! Parasvöötme tsüklonid saavad oma energia horisontaalsest temperatuurigradiendist. Troopilistes tsüklonites on temperatuurierinevused pea olematud! Troopilised tsüklonid saavad aga oma energia hoopiski veeauru kondenseerumise käigus eralduvast soojusest kui Päike vett kütab ja konvektsiooni tekitab. Harvadel juhtudel võivad parasvöötme tsüklonid muutuda troopilisteks.

"...«Orkaan tekib külma ja sooja õhumassi kokkupuutumisel. Kui temperatuurierinevused on väga suured, siis tekivad kiired õhuvoolud, mis võivad ka põhjustada orkaani tekkimise,» lausus Takking..."
Paar sõnakest troopilisest tsüklogeneesist: Tarvis läheb mõnda "häiritust"(ingl k. disturbance), mida üles ässitama hakata. Enamus troopilistest tsüklonitest tekivad troopilistest lainetest(madalrõhulohu liik troopikas), mis Aafrika rannikult Atlandi Ookeanile suunduvad. Õigetes tingimustes(ookeanivee temperatuur > 26,5°C(on olnud erandeid); atmosfääri ülakihtides on tuuled nõrgad) tekib soojade vete kohal positiivne tagasiside - efekt loob ennast juurde ning toimub tugevnemine. Peab märkima, et nendel troopilistel laiustel paistab Päike sellel aastaajal vaata et lagipähe. Meil käib Päike tunduvalt madalamalt.
"...Temperatuurierinevustest tekivad keeristormid, mida Takkingi sõnul kutsutakse püksteks. «Väga sageli tekivad ka vesipüksid, neid võib vahel isegi Pirita rannas näha,» lausus Takking...."
Mida on neil pistmist troopiliste tsüklonitega peale selle, et neid võib välimistes spiraalsetes sajualades esineda? Siin võrreldakse küll vist mesoskaala(tornaadod/vesipüksid) ja sünoptilise skaala(troopilised tsüklonid) nähtusi! Ameerika Meteoroloogiaühingu sõnaraamatus(mis on üsnagi meteoroloogiline vaste ÕS'ile) puudub selline sõna nagu "püks". On küll "maapüks" ja "vesipüks".
"...1967. aasta augustis tabas juba Eestit üks seesugune. Siis räsis torm väga rängalt Loode- ja Lääne-Eestit, murdis maha suure hulga metsa ja jättis kümneid maju katuseta...."
Kas ikka tabas troopiline? USA Rahvusliku Orkaanikeskuse(kes jälgib Atlandi Ookeani ja Vaikse Ookeani idaosa ääres esinevaid troopilisi tsükloneid) arhiividest ei ole küll näha, et 1967. aastal mõni troopiline tsüklon Eestisse oleks jõudnud. Tegemist oli ilmselt parasvöötme tsükloniga mis meie kohal kiirelt intensiivistus ning tekkis tugev õhurõhu gradient.
...Kuuba ja Florida kandis tekib Takkingi sõnul orkaane väga palju just seetõttu, et seal saavad kokku soe Golfi hoovus ja külm Grööni hoovus...
See väide ei pea kuidagiviisi paika. Troopilised tsüklonid ei arene niimoodi!'
Tuule ühikud on täitsa tuksis!
Artikliga kaasnenud graafikus oli täiesti sassi aetud tuuleühikud - troopilise tormi tuule minimaalkiiruseks pakuti 63 m/s ja orkaanituule algpunktiks 117 m/s! Tegelikult on need väärtused kilomeetrites tunnis. Troopilise tormi tugevus algab reaalsuses kaheksast Beauforti pallist ning orkaani tugevus kaheteistkümnest.



Aga tegelikult?
Iseenesest, olen katsetanud Kerry Emanueli orkaanimudeliga ning suutnud meie laiustel peletise tekitada küll. Aga selleks peavad tõepoolest veed olema ka anomaalselt soojad, vähemalt 27-28 kraadi ning lisaks peavad eksisteerima ka teised vajalikud tingimused. Rohkem kuulub asi ulme valdkonda.

Argumendid troopilise tsüklogeneesi kohta Läänemerel
Poolt:
* soe vesi - tõepoolest, osades Läänemere piirkondades läheneb veetemperatuur sellele "maagilisele" temperatuurile. Peab mainima et nii mõnigi Euroopa lähedal välja arenenud troopiline tsüklon on tekkinud juba praegu Läänemerel olevates veetemperatuurides. Praegu on aga kuuma vee alad liiga väikesed, et midagi tõsisemalt mõtlemagi hakata.
* tugevam Coriolise jõud - Coriolise jõud mis tsüklonid(ja ka troopilised tsüklonid) meie poolkeral vastupäeva pöörlema paneb, on kõige tugevam poolustel. Seega kui midagi siinkandis pöörleb, pöörleb ta mõnusamalt kui nt. põhjapöörijoone lähedal. Ekvaatoril troopilisi tsükloneid praktiliselt ei teki, seal on Coriolise jõud ka olematu.
Vastu:
* suurus - Läänemeri ei ole eriti suur - ei ole väga arenemisruumi. Lisaks sellele on keset merd saari - nt. Ojamaa. Maa on troopilise tsükloni surmavaenlane. Kui midagi areneb, peab see olema väga kompaktne, näiteks võib tuua troopilise tsükloni Tracy, mis laastas 1974. aasta jõuluööl Austraaliat. See oli nii pisike, et kui tema kese oleks Tallinna kohal oleks, ei oleks Tartus tormituuligi. Samas just see väiksus ühes tugeva õhurõhu gradiendiga tegi temast 4. kategooria(Austraalia skaalal, siin regioonis kasutatava Saffir-Simpsoni orkaanituule skaala järgi oli ta 3. kategooria) troopilise tsükloni.
* atmosfäär - atmosfäär ei kipu tavaliselt kõrgematel laiustel olema väga sõbralik troopiliste tsüklonite suhtes. 38-st põhjalaiusest põhja pool on tekkinud teadaolevalt vaid 2 orkaani. Alex(2004) ja Ellen(1973). On siiski olukordi kui atmosfäär on olnud ka meile ligemal üsna sõbralik. Soodsa atmosfääri toel jõudis eelmisel aastal troopiline torm Grace Iirimaale üsna lähedale. See kant oli aga meist põhjalaiuse poolest kümmekond kraadi lõunas.

Järeldus:
Selleks et Läänemerel midagigi troopilist saaks esineda, peaks ta arenema välja kusagil mujal, märksa soodsamas tsoonis, ning elama üle pika tee üle Atlandi ookeani ja Põhjamere; Taanist, Rootsist ja Saksamaast koosnevast kadalipust rääkimata. Kumbki eelmainitud veekogudest ei ole troopiliste tsüklonite jaoks vastavatel laiustel reeglina enam soodne. Teine variant on, et Läänemerele jõuab parasvöötme tsüklon, mis läheb sooja mere kohal üle troopiliseks. Lõppkokkuvõttes leian siiski, et troopilised tsüklonid Läänemerel ei ole eriti tõenäolised. Küll aga on võimalikud intensiivsed parasvöötme tsüklonid. Ning muidugi nagu ikka, võivad meieni jõuda orkaanide parasvöötme tsükloniteks muutunud jäänused.

Addenda:
Euroopas on ajaloo vältel küll mitmel korral olnud lähikontakte. 1961. aastal muutus orkaan Debbie parasvöötme tsükloniks vahetult Iirimaale jõudmist. Tsükloni liigi kohta käib endiselt debatt. 1966. aastal tabas muutus orkaan Faith parasvöötme tsükloniks vaid mõni tund enne Fääri saarteni(!) jõudmist. Leidub siiski ka arvamusi, et ta muutus parasvöötme tsükloniks juba märksa varem. Aastal 2005 jõudis orkaan Vince troopiliseks madalrõhkkonnaks nõrgenenuna Hispaaniasse. Arvatakse, et 1842. aastal laastas Hispaaniat troopiline orkaan . Eelmisel aastal kippus troopiline torm Grace Iirimaale üsna ligi. Iirimaale lähendes neelas front ta siiski alla ja tekkinud parasvöötme tsüklon elas oma elu ära Suurbritannia kohal. Ka Vahemerel on vaadeldud troopilise tsüklonitega sarnaseid tsükloneid, kuid levib seisukohti, et tegemist võib olla ka polaartsükloni liigiga.

Seonduvaid linke:
1. http://www.srh.noaa.gov/jetstream/tropics/tc.htm - Tropical Cyclone Introduction, NOAA
2. http://www.theweatherprediction.com/habyhints/27/ - Coriolis Force Interpretation, Jeff Haby
3. http://www-das.uwyo.edu/~geerts/cwx/notes/chap13/trop_cyclogenesis.html - Tropical Cyclogenesis, B. Geerts
4. http://www.aoml.noaa.gov/hrd/tcfaq/A7.html - A7) What is an extra-tropical cyclone ? - Stan Goldenberg
5. http://www.aoml.noaa.gov/general/lib/lib1/nhclib/mwreviews/1967.pdf - Hurricane Season of 1967, Arnold L. Slugg ja Joseph M. Pelissier
6. http://journals.ametsoc.org/doi/abs/10.1175/BAMS-89-2-191 - A Historical Analog of 2005 Hurricane Vince; J. M. Vaquero, R. García-Herrera, D. Wheeler, M. Chenoweth ja C. J. Mock; Bulletin of the American Meteorological Society 2008 89:2, 191-201
7. http://www.nhc.noaa.gov/pdf/TCR-AL092009_Grace.pdf - Tropical Storm Grace report, Robbie Berg
8. http://www.nhc.noaa.gov/archive/storm_wallets/atlantic/atl1966-prelim/faith/ - Hurricane Faith Preliminary Report
9. http://www.nhc.noaa.gov/archive/storm_wallets/atlantic/atl1961/debbie/prenhc/prelim1.gif - Hurricane Debbie Preliminary Report
10. http://www.nhc.noaa.gov/pdf/TCR-AL242005_Vince.pdf - Tropical Storm Vince Report, James L. Franklin,
11. http://www.mindspring.com/~jbeven/intr0008.htm - The January 1995 Mediterranean "Hurricane" - Jack Beven
12. http://ams.confex.com/ams/pdfpapers/108582.pdf - Using ERA40 in Cyclone Phase Space to Refine the Classification of Historical Tropical Storm, Danielle Manning ja Robert Hart
13. http://www.ntlib.nt.gov.au/tracy/basic/cyc_tracy.html - Tropical cyclone Tracy, Northern Territory Library
14. http://www.srh.noaa.gov/jetstream/tropics/tc_structure.htm - Tropical Cyclone Structure, NOAA
15. http://wind.mit.edu/~emanuel/modelftp.html - Kerry Emanueli orkaanimudel

Siinkirjutaja kaitses aastal 2008 uurimustöö "Atlandi troopiliste tsüklonite jäänuste mõjust Eesti ilmale" ning on hoidnud troopikal silma peal juba mitu aastat.

No comments: