Friday, January 15, 2016

Draama ookeani taga - mPINGi uus andmepoliitika tekitas kogukonnas skandaali

Täiendus 18.01.2016 - Esialgne torm on nüüdseks mõnevõrra vaibunud ning asjaolud on saamas selgemaks. Mis puudutab hiidhirmsat hinnasilti, siis nüüdseks on selgunud, et eesmärk oli otsustajate poolt paljude väiksemate ostjate asemel panustada üksikutele suurematele ostjatele, näiteks firmad mis pakuvad telekanalitele eetrigraafikat ning sellega kaasnevaid andmeid(WSI, Baron etc), ning plaanis ei olnudki, et telekanalid peaksid otse hingehinnaga andmeid ostma hakkama vaid saama oma tavalise ilmaandmete vahendaja kaudu. Samuti on olnud vihjeid, et asja taga oli pigem NSSL, mitte Oklahoma Ülikool. Allisonhouse, kes tegeleb tormiküttidele jt. andmevoogude pakkumisega on aga teatanud, et esialgu nemad mPINGi andmeid ostma ei hakka.
Ka on mõningane konsensus, et kogu teema on olnud väga halvasti kommunikeeritud ning see on viinud olukorra sellisele tasemele, nagu see on olnud. Nagu näha, ei ole ka see sektor kaitstud PR inimeste eest kes oskavad vaid välja pumbata üleshaibitud pressiteateid kus alati on kõik vikerkaared ja ükssarved. Siin oleks võib-olla natuke rohkem läbipaistvust ning kogukonnaga suhtlemist marjaks ära kulunud.
Niisiis, kulusid tuleb kuidagiviisi tagasi teha ning kuna mPING algne eesmärk oli pigem radarialgoritmide verifitseerimine, siis reaalajas andmed on pigem lisaväärtus. Kas hiljutise tormi tulemusena aga andmepoliitika üle vaadatakse, näitab aeg.

Teatavasti on viimasel ajal tekkinud kaks algatust, mis võimaldavad inimestel enda hetkeilma kohta teateid saata ning millest tekkivaid andmekogusid saaksid tulevikus kasutada ka teadlased. Esimene neist on EWOB, mida arendab ESSL, ja mille andmepoliitika on üsna kinnine. Ookeani taga on aga olemas mPING, mis just äsja lõppenud Ameerika Meteoroloogia Seltsi aastakonverentsi ajaks muutus maailmas kättesaadavaks ja mille eesmärk on koguda vaatlusi, et nende abil aidata parandada nt. NEXRAD võrgu radarite sajualgoritme. Koos selle viimase uuendusega muutus aga ka andmepoliitika, ning see on USA ilmakogukonnas põhjustanud väikese tormi.

Nimelt, võttis ka mPING kasutusele Euroopa stiilis kinnise andmepoliitika(seda enam et asi on nihkunud rohkem ära erakätesse ja maksumaksja enam nii palju seda lõbu kinni ei pleki), mis tähendab seda et kui näiteks televisioonis tahetakse kaardil mPINGi vaatlusi näidata, siis tuleb soetada selleks kommertslitsents, ning see ei ole odav lõbu, kümmekond tuhat USA dollarit. Selle peale on aga nii mõnigi mPING'i kasutaja saanud päris vihaseks, isegi rakenduse oma telefonist kustutanud - kuna sisuliselt vabatahtlike poolt saadetud andmete pealt teenitakse raha. Olgu, sotsiaalvõrgustike kasutamisega on sama asi - niikaua kuni sa produkti eest ise ei maksa, oled sa produkt ise, aga enamasti saab ikka midagi vastu ka mõnel teisel kujul - kasvõi suhtlemisvõimaluse näol. Praegusel juhul saab küll ainult võib-olla ikoonikese hetkekaardi peal ning sooja tunde, et oled teadusele midagi ära teinud. Olgu, ma saan aru, et ka ESSL'i EWOBil on ka üsna karm andmepoliitika, aga ikkagi kaldub kõige selle tulemusena endal kaalukauss EWOB'i poole, kuna ESSL on vähemalt Euroopa asi.

Kogu see teema on aga ilmakogukonnas tekitanud pingeid ning Twitteris on viimase päeva jooksul näha lõhestumist. Üks äärmus peab olukorda täiesti vastuvõetamatuks ning ilmahuviliste lüpsmiseks[minu sõnastus], teine äärmus aga ei taha kriitikast sõnagi kuulda ning sõimab kriitikuid muiduleivasööjateks[jälle minu sõnastus], kes tahab kõike ainult tasuta saada. Viimast seisukohta väljendas näiteks CIMSS'is(Oklahoma Ülikooli allasutus) tegutsev K. Ortega(kes otse ei ole projektiga seotud, aga on sellega kursis), kes tegi Twitteris kriitikuid päris tuliste sõnadega maha. Eriti mitteteretulnud oli kriitika teles töötavate meteoroloogide poolt kuna meedial olevat ju kogu aeg tahtmine kõike tasuta saada(siin võib isegi olla point, sest meediakanalid tänapäeval tõesti üritavad sotsiaalmeedia kaudu koguda aktiivselt sisu, mille puhul oleks teine pool oma nime teleekraanil nägemise nimel nõus mitte honorari küsima). Oli ka mõõdukam suund, kus mõisteti, miks Oklahoma Ülikool seda tegi, kuid küsimus jäi lahtiseks, et miks nii kõrge hind.

Mis siis juhtus - nagu projektidega ikka, kipub ükskord raha otsa saama, ning kogu süsteem millel mPING infrastruktuur baseerus oli liigutatud NSSL'ist ära OÜ alla. NSSLi infrastruktuur oli selle süsteemiga juba üsna jännis. Kuigi projekt oli olnud kogu aeg OÜ oma (lingil näeb ka pisut Twitteri-arutelu sellel teemal) , siis nüüd hakkasid tekkima ülikoolile infrastruktuurikulud. Kogu tausta saab asjaoludele lugeda siit. Kahju ainult, et seda selgemalt juba varem ei väljendatud.

Kuidas edasi? Isegi projektis on lahkarvamusi. Näiteks kirjutas üks arendajatest, et ta küll ütles, et see on halb idee aga teda ei kuulatud. Samuti julgustas ta andma tagasisidet relevantsetele isikutele. Isiklikult mulle tuleb kõige selle jamaga meelde intsident Baltikumist kui meie lõunanaabrid lätlased tegid rahapuudusel oma radaripildi tasuliseks. Ka lätlased suutsid kogukonnas tormi tekitada, juba kasvõi selle poolest, et palusid naaberriikide ilmateenistustel oma radaripildid Läti kasutajatele blokeerida. Asi lõppes sellega, et lõpuks hakkas asja uurima Läti Konkurentsinõukogu ning kolmveerand aastat pärast maksumüüri kehtestamist hiljem oli maksumüür langenud ühes regioonipiirangutega. Ehk ei tasu ka Oklahoma inimestel lootma jääda, et nüüd hakkavad sisse voolama suured rahavood. Ilmselt tuleb ikkagi otsida rahastusviise mujalt. Samuti tekib küsimus, et kui palju on kogu selle skandaali tulemusena inimesi loobunud mPING'i üldse andmete saatmisest, sest kogu selle jama tulemusena on OÜ'le tekkinud nende silmis Martin Shkreli maine.

Lahtiütlus: Siinkirjutaja teisendas mPINGi kasutajaliidese eesti keelde.